Eesti Päevaleht: liiklusohutuse keerleb politsei tegemiste ümber, ent tasuks kaaluda kogu süsteemi reformimist

20.01.2014 00:54 -

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard sõnas intervjuus Eesti Päevalehele, et et liiklusohutuse teemas tuleb alustada küsimusest, kes üldse sõidukijuhiks saada tohiks ning tegelikult selleks saab. "Liiklusohutus on nagu kihiline kook. Mis maitse sealt välja tuleb, sõltub komponentidest," selgitas Meinhard. 

"Kindlasti on teedel suur hulk inimesi, kes ei tohiks saada juhtimisõigust näiteks halva tervisliku seisundi tõttu. Võin tuua väga palju näiteid. Autokooli on tulnud õppima Downi sündroomiga inimesi ja nende tervisetõendid on korras. Autokooli õpetaja küsib sellises olukorras, kuidas käituda," kirjeldab Meinhard üht juhtumit.

Veapunktisüsteem aitaks saririkkujaid püüda

Ent liiklusohutuse kihilisse "kooki" kuulub veel muudki - näiteks autokooli lõpetanute valearusaam kiirusest. "Kujutage ette, et kui ületate 100 meetri jooksus finišijoone, siis kerkib automaatselt sein ette ja jooksete täiskiirusel seina. Usain Bolti kiirus sellel hetkel on alla 40 kilomeetri tunnis. Tavalise inimese keha ei talu seda kiirust ja seinaga kokkupõrkel saaks enamik inimesi surma. Miks me räägime üldse sajast kilomeetrist tunnis?" küsib Meinhard.

Uuringute järgi esineb Meinhardi sõnul umbes viiel protsendil inimestel selliseid terviserikkeid, millest tulenevalt ei ole nende liikluses osalemine soovitav. Austria uuringu järgi vähendaks ainult nendega tegelemine raskete liiklusõnnetuste hulka 17%. Täna puudub Eestis mehhanism, kuidas selle probleemiga tegeleda. "Kõigepealt pealt tuleb selleks selekteerida need, kes on kogemata üks kord rikkunud, ja need, kes kogu aeg rikuvad eeskirju. Selleks võiks sobida veapunktisüsteem. Saririkkujad jäävad võrku kinni," selgitab liikluspsühholoog.

Täispikka intervjuud liiklusohutuse teemadel loe SIIT

Foto: Rauno Volmar

9 aastat
liikluspsühholoogilist nõustamist
13 aastat
riskivältimise koolitusi
1622
läbiviidud koolitust
28271
edukalt läbinut